Tere tulemast rohkem kui 900 aastase ajalooga Otepääle. Koht, kus aastasadu on kohtunud ajalugu, sport ja kultuur. Oleme uhked, et Otepää olulisus on saanud kirjalikult märkimist juba Eesti muinasajal, s.o 9.märtsil 1116. aastal. Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Hoolimata pidevatest vallutusretkedest Otepää elanikele, on olnud nad visad ja jäänud ellu.

• Ugandi oli 900 aastat tagasi ajalooline Eesti maakond Kagu-Eesti piirkonnas, mille olulisemaks keskuseks oli Otepää.
• Viljandis asuv 1920. aastal asutatud Ugala teater on nime saanud Ugandi järgi.
• Lätikeelne nimetus Eesti kohta Igaunija on tulnud Ugandi järgi.
• Ajalooline linnamägi on andnud Otepääle nime, sest siin asunud linnuse kuju meenutas karu ehk oti pead (’pää’ = pea). Otepää linnus esineb Henriku Liivimaa kroonikas Odenpe ja Odempe nime all, mille tähendus on “karu pea”. Samuti Vene kroonikad, mis kutsuvad seda “Медвежья голова” (“karu pea”).
• Siit on leitud teadaolevalt maailma vanim tulirelv.
• Otepää on Eesti sinimustvalge lipu hälliks.

Keskmisel rauaajal tekkis Otepää ümber väikemaakond, millest hiljem sai Ugandi maakonna tuumikala. Siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Muinasaja lõpus, 13. sajandi esimesel veerandil oli Otepää Ugandi maakonna peamiseks võimukeskuseks. Võimalik, et kui ajalugu läinuks teisiti, oleks Otepää ka täna Tartust tähtsam keskus.

Otepää linnamägi, mis asub Ugandi Hotellist mõnesaja meetri kaugusel, on pika ja väärika ajalooga. Seal paiknes üle poole aastatuhande muinaseestlaste linnus ja seejärel ligi paar sajandit 1224. aastal püstitatud kivilinnus. Linnamäe arheoloogilistel kaevamistel avastatud mõningad savinõude killud riibitud ja tekstiilkeraamikast viitavad isegi juba vanema rauaaja ajutisele pelgupaik-linnusele, aga püsiasustusega linnus rajati siia 7. sajandil. Järgnevatel aastasadadel linnuse ja selle kõrvale kujunenud asula tähtsus kasvas ning 12. sajandi alguseks oli Otepääst saanud üks Kagu-Eesti olulisemaid keskusi.

Otepää linnus kujunes koos selle juures oleva asulaga nooremal rauaajal kaubanduse ja käsitööga tegelevaks varalinnaliseks keskuseks, nn aolinnaks. Siit hargnes neli suurt maanteed: Pihkva ja Novgorodi suunas, Tartu kaudu Põhja-Eestisse, üle Väikese Emajõe Sakalasse ning lõuna suunas latgalite ja liivlaste aladele. 12. sajandi lõpus ja 13. sajandi alguses kulges siitkaudu ilmselt ka Riia-Pihkva kaubatee.

Otepää esmamainimine 1116.aastal on seotud Novgorodi vürsti juhitud Otepää sõjaretkega, mida peeti väga tähtsaks sündmuseks kogu Kiievi-Vene riigi alal, sest vastava teate leiame veel Kiievi, Tveri, Vladimiri, Pihkva jt. linnade kroonikatest. Vene väed piirasid Otepää linnust ka 1192., 1210. ja 1217. aastal.

1116. aasta sõjakäik Otepää elanikele ilmselt mingeid püsivamaid tagajärgi kaasa ei toonud. Pole andmeid, et otepäälased oleksid järgnevalt pidanud Novgorodi vürstidele andamit maksma. Linnus ehitati üles ja kindlustati tugevamaks. Sellest hoolimata rüüstati, põletati ja ehitati linnust järgnevatel aastakümnetel korduvalt. 1192. aastal põletasid linnuse Novgorodi vürsti Jaroslav Vladimirovitši väed saagiretke käigus. Henriku Liivimaa kroonika teatel süüdati linnus uuesti põlema 1208. aastal, seekord Riia piiskopi, Mõõgavendade ordu, Tālava latgalite ja liivlaste väe poolt. Kaks aastat hiljem piirasid Otepää linnust Novgorodi ja Pihkva vürstid, kuni seesolijad nõustusid maksma piirajatele raha. Hiljem samal aastal saabusid sinna taas riialased, kes linnuse vallutasid ja põlema panid.

1192. aasta venelaste uus sõjakäik ja 13. sajandi alguse muistse vabadusvõitluse sündmused näitavad, et Otepää linnus oli endiselt tähtsaimaks keskuseks Kagu-Eestis. 1216. aastal läks Ugandi Riia piiskopi ja ordu võimu alla. Pihkva vürst Vladimir Mstislavitš vastas sellele Otepää linnuse ajutise hõivamisega. Riialased omakorda kindlustasid seejärel sealseid kaitserajatisi ja saatsid abijõude. 1217. aasta alguses alistusid linnuse kaitsjad neid piirama asunud novgorodlaste, pihkvalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste väele. Otepää läks peagi aga tagasi riialaste võimu alla ja 1220. aastal asusid sinna koos kohalike ugalastega elama orduvennad. 1223. aasta alguses puhkes Ugandis orduvastane ülestõus, mille käigus Otepääl olnud orduvennad ja teised sakslased tapeti või vangistati. Ugalased kutsusid oma linnustesse Vene vürstide abiväed.

Ülestõusu mahasurumise järel 1224. aastal läks Ugandi Tartu piiskopile, kes laskis vana linnuse kohale rajada uue kivilinnuse, sest Otepää oli toona lühikest aega piiskopkonna keskus. Tartu piiskopi kivilinnus valmis Otepääl esialgsel kujul juba 1225. Samal aastal külastas Otepääd paavsti legaat Modena Wilhelm, kes märkis siin tugeva linnuse ja kahe kiriku olemasolu. 1343. aasta jüriöö ülestõusu ajal asus siin Tartu piiskopi vägede staap Johan Üxkülli juhatusel. Seejärel kuulus linnus järgemööda mitmele vasallile. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja seda enam ei taastatud.

Pärast Tartu piiskopkonna tekkimist kadus Ugandi nimi kiiresti ja kasutusele seda enam ei võetud. Alles 1928. aastal kaaluti võimalust nimetada Tartu- või Võrumaa Ugandiks. Riigikogu juhatus pöördus selles küsimuses Tartu Ülikooli poole, mille esindajad seda mõtet ei toetanud ja nii see mõtteks jäigi.

Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati ka Otepää Linnamäel asunud piiskopiloss. Hävitustegevus jätkus ka Põhjasõja käigus kui 1702. aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Hoolimata pidevatest kannatustest on otepäälased olnud visad ja piirkonna alati uuesti üles ehitanud.

Otepää elanikud on end läbi aegade tutvustanud haridus- ja kultuurilembesena. Näiteks esimene rahvakool alustas siin tegevust juba 1686. aastal. Siin on tegutsenud üks juhtivaid eestlaste rahvusliku ärkamisaja tegelasi Jakob Hurt.  

Otepääl on pühitsetud Eesti rahvuslipp. Esimese sinimustvalge lipu pidulik pühitsemine toimus 1884. aasta 4. juuni õhtul Otepää pastoraadi saalis. Pühitsemisaktsioon ei andnud aga sini-must-valgele lipule veel elu-ega avaldamisõigust. Lipp peideti Tartus EÜSi korterisse oma aega ootama. 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja esimene iseseisvuse põhidokument – Eesti Maapäeva Vanematenõukogu “Manifest kõigile Eestimaa rahvastele”. Peagi alanud Saksa okupatsioon surus lipuvärvid küll mõneks ajaks jälle põranda alla, kuid 21. novembril 1918. aastal tunnistas Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus sinimustvalge lipu Eesti riigilipuks.

Aastasadade jooksul on säilinud Otepää võlu – maaliline maastik, millel on ka rikas ajalugu. Tänapäeval on Otepää tuntud kui Balti riikide tuntuim talispordikeskus, kus puhkamise võimalused on piiritud. Sportlikul Otepääl kihab elu igal aastaajal – lumega saab linn talvepealinna tiitli, suvel aga meelitab künklike metsaradade ja järvesilmadega nii kalastajaid kui ka rannaelu nautijaid.

Ugandi Hotell on osa Otepää loost, pakkudes majutuselamust unikaalses ja luksuslikus atmosfääris. Lisaks suurepärastele sportimisvõimalustele, mida siinsed maastikud on pakkunud juba aastakümneid, võlub Otepää oma külastajaid ka võrratu kultuuripärandiga. Tule Otepääle, kus ajalugu, sport ja kultuur kohtuvad ning koge enda meeltega kaunist Talvepealinna, mis on vaatamisväärsus aastaringselt.